Männivõrel istuv haldjas vaatas loojuvat päikese punas värvi muutvat metsa ja metsaäärset maja. Ta jättis hüvasti. Ta oli aastasadu siin salus valvanud, andidest väge kogunud ja seda väge vajajatele edasi andnud. Aga ajad muutusid. Külalisi jäi harvemaks...  
 

Siin on mõned mõtlemapanevad lood.

   
   
   

 



 
 
...Sest see tõenäoliselt oli siiski loomne rasv. Kristlastel oli tol ajal vaja oli leida viis, et õigustada nõidade tapmisi ning see oli üks viis kuidas nad seda tegid. Iidsed nõiad oleks hõõrunud salvi oma nahale ja heitnud tule ette maha, salv teadaolevalt muutuks nende nahal punaseks ja kiirgaks soojust. Nõiad oleks seega astraalselt reisinud Sabbatitele ja muudele nõidade salajastele koosolekutele. On teateid, et nõiad olid samas ka teadlikud oma füüsilises asukohas toimuvast...

Tagasi üles